Loomulikult kasvanud mets salvestab 60% enam süsinikdioksiidi kui metsaistandus, väidab Austraalias läbi viidud „rohelise süsiniku“ uuring (Reuters).
Suurimateks süsiniku sidujateks metsas on suured ja vanad puud. Kommertslik metsaraie muudab metsa vanuselist struktuuri nii, et metsa keskmine eluiga on palju väiksem – nooremaid puid on rohkem. Seega, on kommertslikel eesmärkidel kasvatatavas metsas salvestatud süsinikuvaru väiksem, kui see on looduslikes puutumata metsades.
Rohelisest süsinikust räägitakse seoses loomulikult kasvava metsaga. Käibel on veel mõisted pruun süsinik (kommertseesmärkidel kasvatatavates metsades ja istandustes), hall süsinik (fossiilsetes kütustes) ja sinine süsinik (ookeanides).
Austraalia Rahvuslik Ülikooli (ANU- Australian National University) teadlaste meelest on rohelise süsiniku rolli võitluses globaalse kliimasoojenemisega seni alahinnatud.
Rahvusvaheline Kliimamuutuste Komisjon (IPCC - U.N.'s Intergovernmental Panel on Climate Change) ja Kyoto protokoll ei tee metsaistandustel ja loomulikul metsal vahet. Nemad arvestavad keskmist metsaistanduste näitajate põhjal.
IPCC defineerib metsaks alad, kus puud on keskmiselt üle kahe meetri kõrged ja nende kroon katab vähemalt 10%. Kagu-Austraalias on puud üle kümne meetri pikad ja nende krooni ulatus on 30%.
Aruande põhjal suudavad Kagu-Austraalia metsad siduda 640 tonni süsinikku hektari kohta. IPCC arvestuse järgi suudavad metsad ladustada vaid 217 tonni hektari kohta.
Teadlaste hinnangul on võimalik salvestada 9,3 miljardit tonni süsinikku, kui jätta puutumatuks 14,5 miljonit hektarit eukalüptimetsa Kagu-Austraalias.
18% iga-aastasest globaalsest kasvuhoonegaaside emissioonist on tingitud toimuvast metsaraiest.
Allikas: Bioneer
3 kommentaarid:
Julgen kahelda, et vanad puud on suuremad süsinikusisaldajad, kui noored. Jah tõsi, vana puu hoiab endas tõesti palju seotud süsinikku, kuid paljude puude kõige produktiivsem periood jääb pigem noorusikka. Harilikul kuusel näiteks 25-35 a ja meie kõige produktiivsemal hallil lepal alla 10 a ikka. Ma väga ei usu et kusagil Austraalias mingid imepuud seal kasvavad, seal on päris erinevaid ekstreemseid kasvutingimusi, nt võrrelda kõrbe või põuakartlikke kasvutingimusi ja vihmametsa ka päris ei saa. Viimases aga ei toimu juba enam mitte mingisugust CO2 lisaks sidumist, see on täiesti balansis süsteem, kus seotakse samapalju CO2 kui ka seal laguneb. Kui aga mõelda et see vana puu, millest alguses juttu oli, kord sureb, kaob tast CO2 taas nelja tuule poole. Tootmismetsas aga viiakse regulaarselt seotud süsinik puidukujul ära ja kui see läheb kuhugi ehitusse, viiakse see ringest välja aastakümneteks, kui mitte öelda et sadadeks. Ma ei tea kust see artikkel pärineb, aga ma väga tõsiselt sellesse ei suhtuks.
Olen EMÜ metsanduse lõpetanud. (Tõlkijale niipalju, et crown inglise keeles tähendab lisaks kroonile veel ka võra, seal kus võrakatvusest pinnaühiku kohta juttu oli.)
Tere Martin!
Väga hea, et sa leidsid aega, et kommenteerida. Ma võtsin selle artikli Bioneerist ja ei jõudnud sellesse väga põhjalikult süveneda. Sinu kommentaar on igati mõistlik.
Tere Kristjan,
näe kiirustades ikka tuleb vigu sisse. Esimene lause peaks olema mu kommentaaris: "Julgen kahelda, et vanad puud on suuremad süsinikuSIDUJAD, kui noored."
Parimat,
Martin
Postitage kommentaar