Loodussäästlikud alternatiivid

Seadusandlikud võimud üle terve maailma on suunanud enda pilgu loodussõbralikemate energiatootmisviiside poole. Enamikes lääneriikides pakub valitsus või kohalik omavalitsus eratarbijatele päikesepaneelide üles seadmiseks rahalist toetust. Sama toimub ka kommertstasandil ning eeskätt tänu toetustele on maailma energiatootmine nii kiiresti loodussäästlikmaks muutumas. Tempo üle võib ja isegi peab vaidlema, sest 2006. aasta andmete järgi moodustas loodussäästlik energia kõigest 18 % maailma energiatarbimisest ning 18,4 % elektritoodangust. Seejuures moodustas traditsionaalne biomassi põletamine (nagu puit) energiatarbimisest lausa 13% ja suurte hüdroelektrijaamade arvel on 3%, seega uute tehnoloogiate osakaal on kõigest 2% maailma energiatarbimisest. Elektritarbimisest moodustasid hüdroelektrijaamad 15% ning ülejäänud 3,4% moodustasid erinevad uued loodussäästlikud tehnoloogiad.[1]

On oluline teha vahet hüdroenergial ja teistel taastuvatel energiaallikatel, sest suurte voolava veega veekogude potensiaal on juba ära kasutatud. Väiksema vooluga jõgedel on veel mõningane potensiaal, kuid see on üpriski väike. Joonisel 1 on ära toodud maailma energia- ja elektritarbimise statistika 2006. aasta seisuga.
Tabel 1. Taastuvenergia ja -elektritarbimine


Mõned elektrikompaniid ja nendega seotud isikud on väljendanud pahameelt taastuvenergiasektorile pakutavate toetussummade suuruse üle, öeldes et see annab viimasele ebaausa konkurentsieelise. Status quo säilitamisest huvitatud kompaniid ja isikud ei maini aga seda, et ka nemad said ja saavad tänase päevani valitsustelt hiiglaslikke toetussummasid. Olgu see siis rahaline toetus või tuumajaamadega seotud ohtude kindlustamine miljardite dollarite ulatuses – asi, millest kindlustuskompaniid keeldunud on. Samas aitab loodussäästlike energiatootmisviiside toetamine läbi puhtama elukeskkonna parandada ka inimeste elukvaliteeti. Fossilkütustesektori toetamine selliseid eeliseid ei paku.

Järgnevates peatükkides heidame pilgu järgnevatele energia- ja elektritootmisviisidele:

1. hüdroenergia
2. päikeseenergia
3. laineenergia
4. tõusu-mõõna energia
5. biokütused
6. vesiniku kasutamine akuna
7. geotermaalenergia
8. tuuleenergia
9. pseudotehnoloogiad
10. koondstatistika

Tuleviku energeetiline maastik on tänapäevasega võrreldes väga erinev – kahtlemata jäävad alles suure tootmisvõimsusega tsentraliseeritud tuuma-, kivisöe-, maagaasi- ja põlevkivielektrijaamad, kuid tulevikus hakkavad üha suuremal määral maastikku kujundama erinevad loodussäästlikud elektrienergiatootmiskooslused. Tulevik ei kuulu mitte ühelegi konkreetsele tehnoloogiale, vaid erinevate tehnoloogiate kooslusele. Seejuures mängivad olulist rolli majanduslikud ja geograafilised eripärad: rikkamad regioonid saavad kahtlemata lubada endale uuemaid, kallimaid ja ka efektiivsemaid tehnoloogiaid, kuid väheoluline ei ole ka geograafia, millest sõltuvad taastuvate energiatootmisviisidele olulised tegurid nagu tuule kiirus, lainete intensiivsus ja päikesekiirguse hulk.

Seniks soovitan tutvuda vanade artiklitega:

1. biokütuste artikkel (varsti tuleb uus)
2. tuumaenergia
3. tuuleenergia (varsti tuleb uus)

Soovitan lugeda ka eelmist artiklit: Tsivilisatsioonid ja energia
Kristjan Velbri 2008


Viited:
1. Global Status Report 2007
Joonis 1. Global Status Report 2007