Punase asemele roheline Hiina? [VIDEO]

Tšernobõli sarkofaagis [BBC VIDEO]

Kuigi tuumareaktorid on tänapäeval ohutumad ja tuumatehnoloogia on teinud läbi suure muutuse, piinab meid siiani Tšernobõli vari. Selleks on lagunev betoonsarkofaag, mis ähvardab kokku variseda ja ümbruskonna tuumatolmuga katta. Vene tehnoloogia ja bürokraatia tähendab teadlaste jaoks seda, et nad peavad ise reaktori südamikus ringi käima ja andmeid koguma. Märge: tänaseks on Tšernobõlis elektri tootmine peatatud.

ÜRO: biokütused on inimsusevastane kuritegu

Üks ÜRO ekspert kritiseeris tugevalt biokütuste laienevat kasutust, nimetades seda inimsusevastaseks kuriteoks.

ÜRO toiduõiguste erisaadik (special rapporteur on the right to food) Jean Ziegler kardab, et biokütused aitavad kaasa uute näljahädade tekkimisele. Biokütuste tootmise suurenemise tõttu on mitmete viljade hind turul tõusnud. Hr Ziegleri New Yorgis, ÜRO peakorteris tehtud märkused on selgelt mõeldud tähelepanu saamiseks. Mõtlematu tormijooks suhkru ja maisi järele, et neist biokütuseid toota, viib Ziegleri sõnul katastroofini.

Inimsusevastane kuritegu on see seetõttu, et selle käigus väheneb haritava maa pind. Endise põllu peal hakatakse vilja kasvatama kütuste tootmiseks. Tema sõnul oleks vajalik viie aastane biokütuste tootmise keeld. Ta põhjendas seda väitega, et selle aja jooksul on välja arendatud vajalikud tehnoloogiad kasutamaks biokütuste tootmises paremini ära põllumajanduses tekkivad jäätmeid, nagu banaanikoori ja maisitõlvikuid.

Kasv biokütuste tootmises on osalt tänu püüetele vähendada nafta kasutust, asendades seda keskkonnasõbralikemate kütustega (tegelikult on biokütused kahjulikumad - K.V.). Ka Ameerika Ühendriigid on biokütustest väga huvitatud - nad soovivad vähendada oma sõltuvust imporditud naftast, kuid see on viinud suurte hinnatõusudeni, eriti Ameerikas kus farmerid vahetavad ühe enam nisu ja soja maisi vastu, mis hiljem etanooliks muudetakse. Hr Ziegler ei ole selles asjad üksi, eelmine nädal väljendas IMF muret, et üha suurenev sõltuvust teraviljadest võib väga halvasti mõjuda maailma vaestele.

BBC: Biofuels 'crime against humanity'

Loe ka:Biofuels may harm more than help

Teisi uudiseid:

BBC: State of the planet, in graphics

BBC: China to clean up polluted lake

BBC: Natural decline 'hurting lives'

BBC: Third of primates 'under threat'

Kokkuvõte tuumaenergiast

Olles viimasel ajal pingsalt tuumaenergeetikat ja sellega seonduvat uurinud, otsustasin ma avaldada algeselt DELFIs ilmunud artiklid koos nende algsel kujul, id est viidetega ja algsete alapealkirjadega. Seda eeskätt selle tõttu, et mõlemad artiklid sisaldava faktilist informatsiooni, millele viitamine esmase tähtsusega on. Teiseks soovin asjast enam huvitatud lugejatele pakkuda võimalust teemaga lähemalt tutvuda. Ühtlasi lisan artiklite juurde lingid vastavatele artiklitele DELFI lehel.

1. Originaalkujul arktilid.

Tuumaenergia tagasitulek?

29. august, DELFI: Tuumaenergia tagasitulek ?

Üha enam kõlapinda saava globaalse soojenemise taustal on uute tuumaelektrijaamade ehitamine taas päevakorda kerkinud. Ka Eesti Energia on mõelnud kõrvuti Läti, Leedu ja Poola energiakompaniidega Ignalina uude tuumaelektrijaama investeerida. Tuumaenergia on vastuoluline suuresti tänu eelmise sajandi keskel alguse saanud liikumisele, mille eesmärgiks oli ja on tänaseni tuumaenergia tootmise lõpetamine. Sageli pakuvad tuumaenergia vastased lahenduseks taastuvaid enegiatootmise viise nagu tuule-, hoovuste- ja päikeseenergia kasutamine – tehnoloogiad, mille rakendamine nii suures mahus, et see asendaks tuumaenergia ja süsinikdioksiidi tootvad fossiilkütused, on seotud mitmete probleemidega.

Taastuvate energiaallikate kasutamine eeldab suuremahulisi investeeringuid nii selle energia tootmisse kui ka selle jaotamisvõrku. Praegu on maailma elektrivõrgud üles ehitatud arvestades suuri elektrienergiajaamu, mis suudavad korraga elektriga varustada mitut miljonit elanikku. Soojusenergia jaotusvõrgud on osades riikides olemas, teistes toodavad kõik üksused endale ise soojusenegia, kas siis kohalike katlamajadega või statsionaarsete küttekehadega. Et taastuva energia tootjad suudavad korraga toota vaid väikese koguse energiat, on nende suuremahulisel kasutusel vajalik jaotusvõrgu ümberehitamine, arvestades mitmete tuhandete väiksemate tootjatega. Kui praegu on elektrivõrkude moderniseerimine juba problemaatiline, siis täiesti uue jaotusvõrgu ehitamine võib kujuneda üle jõu käivaks nii mõnegi riigi jaoks.

Tuumaenergia kasutamise kõige suuremaks plussiks on kütuse tuhandeid kordi suurem energeetiline väärtus massiühiku kohta võrreldes fossiilkütustega. Kuna tuumajäätmed on keskkonda sattudes inimelule väga ohtlikud, siis on nende atmosfääri või veekogudesse juhtimine lubamatu. Samal ajal on lubatud fossiilkütuseid põletavate elektrijaamade, autode ja tööstuse tekitatud saasteainete hajustamine veekogudesse, maapinnale ning atmosfääri.

Pehme kivisöe põletamisel vabaneb atmosfääri suur hulk elavhõbedat ja vääveldioksiidi, mille tagajärjel sureb kümneid tuhandeid inimesi aastas. Vääveldioksiid satub mulda ja veekogudesse sademetega, viib alla sealse pH taseme ning läbi keemiliste reaktsioonide teiste ühenditega muudab elukeskonna paljudele liikidele elu jätkumiseks võimatuks. Kivisöe põletamisel atmosfääri vabanenud elavhõbe jääb loodusesse, kuni mõni organism selle enda elutegevuse käigus omastab. Ühendriikide National Academy of Sciences poolt 2000. aastal avaldatud uurimuse kohaselt sünnib igal aastal Ühendriikides 60 000 beebit, kelle areng on emaüsas oleku ajal nii tõsiselt elavhõbeda tõttu häiritud olnud, et neil tuleb koolis toimetulekuga probleeme. (1)

Tuumajäätmete ohtlikkus tuleneb jäätmete kontsentreeritusest ning isegi pisem leke võib kahjustada inimeste tervist. Seetõttu kogutakse tuumakütuste jäägid peale kasutust kokku ning suunatakse kas ümberkäitlusesse või ohutusse kohta hoiule. Tänu suurele kontsentreeritusele on tuumajäätmete kogumine lihtne tegevus võrreldes vääveldioksiidi või osooni tekitavate ühendite kogumisega kivisütt põletavas elektrijaamas. Just nimelt teadmatuse ja valeinformatsiooni tõttu on paljud inimesed tuumaenergia suhtes negatiivselt meelestatud.

Tänu tuumaenergia vastastele on inimestele jäänud mulje, nagu tuumajäätmete probleemile ei oleks ühtegi lahendust. Tänasel päeval hoitakse tuumajäätmeid ajutistes hoidlates, kus on aja jooksul toimunud ka mitmeid lekkeid, tänu metallkonteinerite kulumisele. Kõige parem koht tuumajäätmete hoidmiseks on maa-alused looduslikud või inimtekkelised koopad ja käigud. Eelduseks on, et valitud paik on geoloogiliselt inaktiivne ning et tuumajäätmete sattumine sealt elukeskkonda on välistatud. Sellised kohad on olemas mitmes Aafrika riigis. Kui need Aafrika riigid pakuksid enda hoidlaid tuumaenergiat tootvatele riikidele, oleks neil võimalus teenida miljardeid dollareid, ohverdamata selle nimel põllumajanduslikku või muidu majanduslikult olulist maad. Ilmselt peaksid jäätmetest vabaneda soovivad riigid maksma väga suuri summasid, sest hoidlate valvamine juhuslike uudishimulike ning terroristide eest on samuti vajalik.

Eesti osalemine Leedu tuumaprojektis on küsitava väärtusega, sest 2009. aastal avanevad elektriturud ei anna meile mingit garantiid, et Leedu jätkab Eestile elektri müümist. Elektriturgude avanemine tähendab, et elektrit välismaale müües peab seda tegema kõige kõrgemale pakkujale, seega oleks meile otseseks ohuks Poola, kelle energiajanu ning seega Poola poolt pakutav hind on Eesti omast ilmselt suurem. Ignalina uude reaktorisse investeerimine ei annaks meile mingit eelist Poola ees, sest elektri eest tuleb eraldi maksta. Lisaks sellele on salatatud ka Ignalina tuumaprojekti tasuvusuuring, mis ei lisa usaldusväärsust esialgsetele kahtlustele.

Tuumakütuse otsasaamise pärast ei ole eriti vaja muretseda - praeguse tempo (370 GW aastas) juures jätkub seda 85 aastaks (2). Viimase nelja aasta jooksul on uraani hind teinud läbi suure tõusu, mis suurendab uraani varusid veelgi, sest varem majanduslikel kaalutlustel kõrvale heidetud väiksema uraanisisaldusega maagid on nüüd taas päevakorda kerkinud. Ja kuigi uraani hind on kahtlemata elektri tootmisel oluline, moodustab see vaid väga väikese osa tuumaelektrijaama kogukuludest. Uraani tootmisesse investeeritavad summad on samuti viimastel aastatel suurenenud. Praegu katsefaasis olevad uue tehnoloogilise lahendusega tuumareaktorid kulutavad mitmeid kordi vähem tuumakütust ning on praegustest tuumareaktoritest ohutumad.

Kõige sellega tahab autor öelda, et tuumaenergia vastu ei ole mitte ühtegi piisavalt mõjuvat argumenti, mis oleks piisava kaaluga, et tuumaenergia maailma energeetika tulevikust välja jätte. Pigem vastupidi, läheneva naftatootmise tipu ja üha kuhjuvate keskkonnaprobleemide taustal on tuumaenergia kõige mõistlikum suuremahuline elektrienergia tootmise viis.

1. National Research Council, Toxicologival Effects of Methylmercury, National Academy Press, 2000, 325

2. http://www.iaea.org/NewsCenter/News/2006/uranium_resources.html

Tuumaenergia: müüdid ja tänapäev

16.oktoober, DELFI: Tõrjugem tuumahirmu

Tuumaenergia on viimasel ajal kuum sõna ja seda nii Baltikumis kui ka mujal. Kuid enne tuumaenergia soosingu põhjuste juurde minemist oleks vaja vabaneda mõnigatest eelarvamustest ja kinnistunud valedest, mis erinevatel põhjustel inimestele külge on jäänud.

Radioaktiivne kiirgus!

Tuumaenergia suhteliselt suur ebapopulaarsus inimeste seas on suuresti tingitud puudulikust informeeritusest, seda eriti tuumaenergia ohutuse suhtes. Paljud ei tea, et Tšernobõli plahvatuse põhjustas inseneride ja teadlaste ohutusnõudeid eirav katsetus tehnoloogiliselt algelise tuumareaktoriga, milliseid enam ei toodeta (kuigi Venemaal on mõned kasutuses). Veel suuremad on eksiarvamused ja lausa müüdid õhku paiskunud radioaktiivsete elementide kahjulikkuse kohta. Tuumaenergiavastased lobigrupid ja organisatsioonid nagu Greenpeace mainivad oma raportites ning protestidel ulmelisi inimkaotusi, esitades neid heausklikele kodanikele teadusliku tõe pähe.

On inimesi, kes arvavad et Tšernobõli tagajärjel suri miljoneid inimesi. On inimesi, kes arvavad et suri sadu tuhandeid. Selleks et radioaktiivse aine kokkupuute tulemusel surra, peab kiirgushulk üsnagi suur olema. Tugeva kiirgusallika läheduses olemine surmas mitmeid sõdureid, tuletõrjujaid ning tuumajaamas viibinud personaliliikmeid, tuulega ja pilvedega laiali kandunud radioaktiivsed osakesed olid 2004. aasta seisuga nõudnud 54 inimelu.(1) Palju suurem on aga kiirgusfoobia ohvrite arv - hinnanguliselt kuni 1250 enesetappu ja 100 000 - 200 000 vabal valikul tehtud aborti Lääne - Euroopas. (2)

Olles uurinud Ukraina piirkondi, mis said osaks kõige suuremale kiirgushulgale jõudsid teadlased järeldusele, et negatiivselt mõjus inimeste tervisele eelkõige kohalik toit, mis sisaldab väikestes kogustes radioaktiivset materjali. Et see aga inimese kehast ei välju, siis hakkab see pikaajalise tarvitamise järel avalduma haigustena, millest kõige levinum on kilpnäärmevähk. Seega ei ole kõne all olevad inimesed haigestunud akuutse ning otsese, vaid pikaajalise kaudse kokkupuute tagajärjel. Inimesed, kes said keskmisest natuke suurema koguse kiirgust, surid selle tõttu mõned kuud või nädalad varem, kuid isegi suitsetamine lühendab eluiga tunduvalt rohkem. Kusjuures need inimesed kaotasid ebatervislike eluviiside tõttu suure tõenäosusega aastaid oma elust.

Kusjuures ei ole mingeid tõendeid väitmaks, et Ukrainas toimunud plahvatus oleks mõjutanud kuidagi moodi ülejäänud maailma inimeste tervist. Kui väikestes kogustes radioaktiivsete ainete atmosfääri paiskamine kuidagi inimeste tervist oleks kahjustanud, oleks see koheselt välja tulnud 1963. aastal, mil USA korraldas Colorado kõrbes sadu tuumakatsetusi. Nende katsetuste käigus paiskus aasta aja jooksul atmosfääri iga nädal kaks korda rohkem radioaktiivset kiirgust kui Tšernobõlis. See radioaktiivne tolm tegi mitmeid tiire ümber Maa, ilma märgatavate kahjulike mõjudeta inimtervisele.

Kõigele lisaks elame me ise pidevalt radioaktiivse fooni keskel. See õhkub maapinnast meie majadesse, seda leidub meie toidus ning me joome seda veega alla. Kuid selle mõju sõltub samamoodi kogusest ning kokkupuuteperioodist. Eriti palju radooni sisaldab Põhja - Eesti maapind ning seda tuleks maja ehitades ka arvestada. Soome pealinna jõuab vesi aga 200 km kauguselt, sest linna enda vesi sisaldab liiga suurtes kogustes radooni. Radooni mõju inimtervisele avaldub alles pikaajalisel kokkupuutel. Samas võib igaüks kodus väikese kiirguskatse korraldada - nimelt sisaldab sigaretisuits radioaktiivset radooni, mis laguneb veel mitmeks erinevaks radioaktiivseks aineks, vabastades lagunemise käigus alfa-, beeta- ja gammakiirgust. Ka siin avalduvad mõjud alles pikaajalisel kasutamisel. Tõele näkku vaadates peame aga tõdema, et väikeste kiirgusdooside mõju inimtervisele on häbiväärselt vähe uuritud, kuid kindlasti ei ole nende mõju inimeste tervisele saatuslik. Ühe uuringu kohaselt aktiveerib väike kogus radioaktiivset kiirgust rakkudes vähi vastu võitlevad mehhanismid. Siinkohal oleks paslik meenutada Franklin Roosevelti kuulsat tsitaati: "Meil pole midagi karta peale kartmise enese." ("We have nothing to fear but fear itself.")

Finantseerimine

Tuumareaktorite disain on läbi teinud tõelise arengu ning täiendatud on ka vanemaid siiani käigusolevaid reaktoreid. Enam ei ole haruldased reaktorid, mis ennast ohu korral ise välja suudavad lülitada. Ka on täiustatud kaitsemehhanisme pidades silmas Ukrainias toimunud õnnetusega lõppenud katsetusi. Uued reaktorid on samas ka lihtsama ehitusega ning tänu sellele saab neid kiiremini valmistada.

Paranenud ohutusmeetmed ning lihtsam konstruktsioon tähendab ühtlasi ka seda, et uute projektide teostamise tõenäosus on suurem ning kogu protsess kokku kiirem ja seega tulusam. Ameerika Tuumaenergeetika Komisjon, valitsusasutus mis tegeleb tuumareaktorite ehituseks vajalike lubade väljastamisega, valmistub järgnevate kuude jooksul vastu võtma taotlusi 12 uue tuumareaktori ehitamiseks. Lisaks sellele on veel oodata ehitusloa taotlusi 15-le uuele reaktorile järgneva aasta jooksul. Nii suurt aktiivsust ei ole USAs aastaid nähtud - viimane kommertskasutuse jaoks ettenähtud tuumareaktor sai seal ehitusloa 1973. aastal. Ka mitmed teised riigid valmistuvad uusi reaktoreid ehitama, nende hulgas ka Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapan.

Kuid paranenud ei ole ainult ohutusmeetmed - tuumaelektri enda tootmine on odavamaks muutunud. Tuumaelektrijaamade suure komplitseerituse ja hoolduste tõttu ei saa need kahjuks ööpäev läbi käigus olla; 70. aastate lõpus oli USAs keskmine reaktor käigus alla 50% ajast ehk sealsed tuumaelektrijaamad seisid natuke üle poole ajast niisama. Praegu on keskmine reaktor käigus 90% ajast, tootes seeläbi ligi kaks korda rohkem elektrit, kui kolm kümnendit tagasi. Loomulikult on selline muutus tuumaelektri hinna alla viinud - on ju kõige suurem kulutus reaktor ise.

Globaalne soojenemine on probleem ning sellele on lausa meeleheitlikult lahendusi otsima hakatud. Üks paljuräägitud lahendus on süsihappegaasi kvootidega kauplemine - see annab finantseelise atmosfääri süsihappegaasi vähem paiskavatele kompaniidele, kuid samas 'karistab' neid kes uute piirangutega kohaneda ei suuda. Tuumaelektrijaamad süsihappegaasi ei tooda ning nii saaksid nad oma kvoodi maha müüda. Kusjuures fossiilkütustest elektrit tootvad kompaniid peaksid neid samu kvoote kokku ostma ja nii kalduks kaalukauss veelgi enam tuumaenergia poolele.

Seda kõike arvesse võttes selgub, et tuumaenergia ei olegi nii kauge, kallis ja ohtlik kui ta meedia vahendusel meile tunduda võib. Samas ei tohiks unustada, et tuumaenergia üksi ei suuda midagi - oluline on ka taastuvate energiaallikate arendamine, tarbimise vähendamine ja teised meetmed. Ühtlasi peaks iga riik vältima sõltuvust Lähis-Ida naftast ja Vene gaasist, mida võidakse suure tõenäosusega kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Maailma suurimad uraani eksportijad on Kanada ja Austraalia, riigid mille poliitika on läbipaistev ning etteaimatav, kuid eelkõige ohutut energeetilisest vaatepunktist.

Kasutatud materjalid:

1. IAEA. Chernobyl Forum Report. Chernobyl Accident. Nuclear

Issues Briefing Paper 22. Sep. 2005. World Nuclear Association,

London. Available from URL: http://www.uic.com.au/nip22.htm

2. Walinder G. Has Radiation Protection Become a Health Hazard?

Medical Physics Publishing, Madison, WI and The Swedish Nuclear

Training and Safety Centre, Nykoping, Sweden, 1995. 16–63, 95–

117, 128–137. Available from URL: http://www.medicalphysics.org

3. Ajakiri The Ecnomist, 6. septembril ilmunud artiklid:

1) Nuclear power's new age

2) Nuclear dawn

3) Atomic renaissance

2. MIT uurimus "The Future of Nuclear Power". Kõige põhjalikumaks peetud uurimus tuumaenergia tuleviku kohta, koostatud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) ja Harvardi teadlaste poolt. Kuigi ma olen tutvunud uurimuse põhisisuga, pean tõdema et ma ei ole kogu materjali läbi töötanud. Lisana on juurde pandud ka isiklike märkmete fail, kust leiate kõnekaid fakte ja väljavõtteid.

MIT uurimus .

Kokkuvõte raportist.

Kui kokkuvõtet ei ole enam netist võimalik saada, siis võtke minuga ühendust aadressil kvelbri@gmail.com. Fail püsib netis kõigest esimesed 14 päeva!

3. Austraalia ja Uus-Meremaa Kuningliku Radioloogiakolledži raport radiatsiooni kohta. 2007

Kõige lõpuks tahaksin ma siiski korrata juba varem mainitut: tuumaenergia ei ole lahendus meie energeetikaprobleemidele, see on kõigest üks osa mitmekülgsest lahenduste kombinatsioonist. Energiakriisi lahendamisel peaks olulist rolli mängima ka roheline energia ning suurem efektiivsus nii autotootjate poolt kui ka olmeelektroonika valmistajatelt. Tuumaenergia ei tohiks inimestele tunduda kui teisi variante välistav lahendus, pigem vastupidi - tuumaenergiat kasutades oleks võimalik isegi paljuräägitud vesinikumajandus püsti panna. Kuid seda poliitilise tahte olemasolul muidugi (mis ei tähenda sugugi seda, et rahva arvamus ei loe).

Kristjan Velbri, 23. oktoober 2007.

Hiina vs. USA - lahing nafta pärast [VIDEO]

Maailma energiajulgeolek on viimastel aastatel üha rohkem kõikuma löönud ja uus mängija Hiina tõstab märgatavalt panuseid. Kliki siia, et videod näha.