Nädalavahetuse Äripäev kirjutab kuidas saastekvootide vähendamine poole võrra sunnib Eesti Energiat hinnatõusule mõtlema. Artiklis esitatakse ka eelmiseks kolmaastakuks Eestile antud kvoodid, võrdluseks tuuakse "oodatud" ja tegelikud järgmise viisaastaku kvoodid. Eesti Energia esitab olukorda ootamatu ärikliima muutusena, sedasama teeb ka (Eesti Energia omanik) Eesti riik, kes on alustanud Euroopa Komisjoni vastu kohtuasja, nõudes Eestile suuremat saasteluba.
Tegelike faktide põhjal (millest mitmed esitati ka artiklis) võib aga väita, et Eesti Energia pole mitte ainult silmakirjalik ja keskkonnavaenulik vaid on ka iseendale haua kaevanud.
Eelmise kolmaastaku peale anti Eestile õigus aasta jooksul väljastada veidi alla 20 miljoni tonni CO2-te aastas, millest massiivne enamus anti Eesti Energiale. Võrdluseks, suurema rahvaarvuga Lätile anti umbes kolmandiku võrra vähem, Leedu kvoodid jäid veerandini Eesti omadest. "Kavandatud" kvoot järgmiseks viisaastakuks Eestile oli 122 miljonit tonni, ehk 24,4 tonni CO2-te aastas. Eestile antud kvoot on 12,7 miljonit aastas, ehk 52% soovitust.
ELi poolt määratavate kvootide eripära on, et nendega saab kaubelda. Kui keegi vähendab saastamist, on tal võimalus enda allesjäävad saastekvoodid maha müüa kellegile, kes soovib saastada üle lubatud määra. Algselt oli kvoodi turuhind 35€, kuid peagi, kui sai selgeks, et esimesel kolmaastakul riikidele antud kvoodid olid liigsuured, kukkus hind kokku ja on praeguseks jõudnud 0,1 euroni.
Eesti Energia on teeninud viimase kahe aasta jooksul kvootide müümisega 2,7 miljardit krooni, jaotamata kasumit on ettevõttel 4 miljardit. Neid numbreid vaadeldes ei tohiks unustada, et tegemist on riigiettevõttega, kelle ülesanne ei tohiks olla mitte kasum vaid võimalik odava ja kõrgetasemelise teenuse pakkumine. 4 miljardit kasumit tähendab 2963 krooni iga Eesti elaniku kohta, iga imiku, iga vanuri, iga tööinimese. Nüüd, kui Eesti Energia ähvardab rahvast järjekordse hinnatõusuga, et hakata sisse ostma saastekvoote, ütlen mida selgelt ja üheselt: "Ei." Mina ei ole nõus. Oma osa kvoodi nii järsul vähenemisel on kindlasti ka selsamal Eesti Energia röövkapitalistlikul äritegemise viisil. Kui ikka hunti kaua narrid, siis hammustab ka.
EE-l on olemas vajalikud ressurssid, ning hinnatõus selliste turutingimustega on liigkasuvõtmine.
Edgar - Kaj Velbri. 2007
1 kommentaarid:
teadja
26.02.2007 09:02
Taastuvelektrile hinna hääletamisega riigikogus on toimunud kõige ulatuslikum korruptsioonijuhtum Eesti ajaloos, kus riigiettevõttest kanditakse raha parteide suurannetajate - erafirmade omanike taskutesse .
Selgelt on tekkinud parteidele kasulik huvigrupp annetajana kuna taastuvatest energiaallikatest tootmisel kasum sõltub otse seadusandja kehtestatud tariifist
Uue hinna kehtestamisega taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiale ja selle vajalikkust katvate loosungite varjus sõlmitakse tegelikult kokkuleppeid tulude tekitamiseks, millest annetada poliitilistele parteidele valimisjärgsel perioodil.
Aga ka võib olla ka nendeks valimisteks.
Ainuüks i 400 miljonit põhjendamatut kasumit tähendab täiendavaid väljaminekuid igale elanikule imikust -raugani ligi 300 kr aastas ehk pere peale 1200 krooni.
Lisaks sellele veel järjekordne miljardilise konkurentsi reeglite rikkumise trahvi ähvardus.
Kui reaalne see on, näitas suhkrutrahvi kaelatõmbamine Partsu valitsuse poolt Eesti maksumaksjale.
Võib väita, et need kulud kaetakse Eesti Energia tuludest , kuid siis vähenevad EE kasumist tehtavad eraldised süsteemide taastamiseks.
Nimelt sellel eesmärgil hinnati eesti energia varad ülesse ja põhjendati elektrihinna tõusu.
Ja kaotab mõtte teine tuluallikas, CO2 kvootide müük, mis tõi sisse EE -le ligi miljardi .
Eesti Energiat sunnitakse laialijagama ligi 1,6 miljardit krooni selle asemel, et kasumist elektrienergeetika korda teha .
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Einari Kisel: Kuldne alternatiivelekter (31)
20.02.2007 00:01
Einari Kisel, majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja
Eelmisel nädalal otsustas riigikogu tõsta märkimisväärselt taastuvelektri kokkuostu hindu, seniselt 81 sendilt 115 sendile kilovatt-tunni kohta.
Mitu energiaettevõtjat ja isegi rohelised on tõdenud, et uued kokkuostuhinnad on üllatavalt kõrged.
Eestist võib leida elektritootjaid, kelle kasumimarginaal kasvab uute toetuste tõttu üle 70 protsendi, ka mõne tuulikuprojekti kasumimarginaal ulatub nendest hindadest lähtuvalt üle 40 protsendi, samas kui üldjuhul on energeetikas kasumimarginaal 10-20 protsenti.
Mõne aasta pärast maksame igal aastal elektri hinna kaudu üle miljardi krooni nendele jaamadele toetuseks, ligi 400 miljonit sellest on aga põhjendamatu tulu.
Seega on tegevust lõpetav riigikogu pannud tulevase valitsuse olukorda, kus Euroopa Komisjon võib leida, et Eesti taastuvelektri ja koostootmisjaamade toetused on põhjendamatult suured...
.... Võimaliku nõude suurus võib ületada isegi suhkrutrahvi, 713 miljonit krooni.
Toetusi vähendada on uuel riigikogul aga jällegi äärmiselt keeruline: ettevõtjad hakkavad sel juhul süüdistama riiki õigustatud ootuse printsiibi rikkumises
Postitage kommentaar