neljapäev, jaanuar 25, 2007

Globaalne soojenemine ja kliimamuutused

Globaalne soojenemine ja kliimamuutused

Globaalne soojenemine leiab rahvusvahelises meedias järjest enam kajastust. Ja põhjusega - tegemist on tõsise protsessiga, millel on vägagi tõsised tagajärjed, ja seda veel meie eluajal. Kahjuks on globaalne soojenemine ja sellega kaasas käivad kliimamuutused Eesti meedias vähe tähelepanu leidnud. Selle artikliga üritangi sellele probleemile rohkem tähelepanu juhtida.
Mis see on?

Globaalne soojenemine on viimase 50 aasta jooksul täheldatud atmosfääri- ning ookenitemperatuuride tõus. Kuigi globaalset soojenemist põhjustavad mitmed tegurid, on meil piisavalt kaalukaid tõendeid tõestamaks, et inimtegevus on globaalse soojenemise peapõhjustaja (1). Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, neist olulisimad on veeaur, süsihappegaas ning metaan. Siin artiklis keskendume siiski süsihappegaasile, sest teda esineb metaanist rohkem ning erinevalt veeaurust, saab selle emissioone keskkonda edukalt vähendada. Veeauru konsentratsioon suureneb siis, kui temperatuurid on kõrgemad - seega on tegu omamoodi lumepallieffektiga - mida rohkem veeauru, seda suurem soojenemine, seda suurem veeauru konsentratsioon jne. Inimtekkelised kasvuhoonegaasid vabanevad atmosfääri peamiselt fossiilkütuste põletamise, põllumajanduse ning lageraie tagajärjel.

Need päikesekiired, mis pilvkattest tagasi ei peegeldu, käituvad erinevalt vastavalt selle pinna omadusele, milleni nad jõuavad. Valge jää peegeldab ligi 95% temani jõudvast valgusest, veekogud seevastu omandavad suure osa soojusest, kuid soojenevad aeglaselt võrreldes maapinnaga, mis ka kiiremini jahtub. Ilma ookenideta oleks selline elu, nagu meie seda tunneme, planeedil Maa, võimatu. Ookenid käituvad hiiglaslike temperatuuri regulaatoritena. Kuna ookenid jahtuvad kiiremini, kui maapind, siis hoiavad nad selle soojuse endas, hoides temperatuuride amplituudi elutegevusele normaalsetes piirides. Samas käituvad nad ka jahutajatena, sest nad ei soojene nii kiiresti, kui maapind. Ilma ookenideta varieeruks Maa temperatuurid päeval ning öösel + 100 ning -155 C vahel, teisisõnu - Maa oleks väga sarnane Kuule.

Maa temperatuuri aitavad meile sobivas vahemikus hoida ka kasvuhoonegaasid. Päikesekiired, mis Maalt tagasi peegelduvad, teevad seda hoopis teisel lainepikkusel, sest Maa pinnatemperatuur on Päikese omast tohutult erinev. Päikeselt tulnud lühikese lainepikkusega kiired peegelduvad tagasi palju lühema lainepikkusega. Osa neist kiirtest imendub soojuse näol kasvuhoonegaasidesse enne, kui nad kosmosesse edasi peegelduvad. Selle tagajärjel atmosfääri temperatuur tõuseb. Kuni kindla piirini on selline asi igati normaalne ja meile eluks vajalik, kuid nagu teistegi asjadega, on ka kasvuhoonegaasid suurtes kogustes kahjulikud. Just seda me praegu teemegi - me suurendame kasvuhoonegaaside osakaalu atmosfääris tasemeteni, mida ei ole ajaloos enne nähtud. Kasvuhoonegaasid lahustuvad vees, tänu sellele on teadlased suutnud kindlaks teha aastatuhandeid tagasi eksisteerinud atmosfäärikoostise. Seda tänu hiiglaslikele jäämassidele Antarktikas, kus on kiht-kihilt näha aastad, mil saaste on suurem olnud. Praegusel hetkel Maa ajaloos on CO2 konsentratsioon atmosfääris suurem, kui ta on olnud viimase 400 000 aasta jooksul.

Joonis: süsihappegaasi konsentratsioon atmosfääris.

Ruumi säästmise mõttes ei hakka ma seda artiklit piltide ja graafikutega üle koormama. Võrreldes seda graafikut ajalooliste temperatuuride, mida on sarnaselt süsihappegaasi sisaldusele võimalik välja arvutada või mõõta, on selgelt näha, et Maa temperatuuri ning süsihappegaasi konsentratsiooni vahel valitseb otsene seos. Me ei ole globaalse soojenemise täielikku võimsust veel tunda saanud, seda takisatavatest tolmuosakestest, mis põhjustavad globaalset pimenemist, on juttu siin.

Kliimamuutuste tagajärjed

Kasvuhoonegaaside kogunemine atmosfääri põhjustab globaalset soojenemist, mis toob endaga kaasa globaalsed kliimamuutused. Globaalne soojenemine (global warming) ja kliimamuutused (climate change) ei ole päris üks ja sama, kuigi neid kiputakse omavahel segi ajama. Kui globaalne soojenemine võtab enda alla ainult temperatuurimuutused, siis kliimamuutused hõlmavad suuremaid muutusi maa kliimas (sinna alla läheb ka globaalne soojenemine). Seega oleks paslik rääkida kliimamuutuste tagajärgedest.

Üks kõige paremini tajutavaid tagajärgi on temperatuuride suurenemine. Viimased aastad on toonud meile rekordtemperatuurid - kümme kõige kuumemat aastat alates mõõtmiste alustamisest on esinenud viimase 16 aasta jooksul, sealhulgas oli kõige kuumem neist 2005. aasta. 2007. aasta alguses tegid teadlased uudistes teatavaks, et see aasta tuleb suure tõenäosusega kõigist eelnevates veelgi soojem. Kõrgemate temperatuuridega kaasnevad kuumusega seotud haigused ning enneaegsed surmad nii eakate kui ka elujõuliste inimeste seas; tõusvad veetasemed üle maailma; suurema intensiivsusega ning tihedamini esinevad tormid ja muud ohtlikud tagajärjed.

Eelmise sajandi jooksul suurenes Maa keskmine temperatuur poole kraadi võrra Celsiuse järgi - kiireim muutus tuhandete aastate jooksul. Kuid oleks väga lühinägelik vaadata ainult keskmisi temperatuure - samal ajal kui Aafrikas temperatuur tõuseb ligi 3 kraadi, võib mõnes teises kohas temperatuur hoopis langeda. Temperatuurimuutuste üldistamine terve Maa peale annab meile vastukäivaid vastuseid ning seda tuleks vältida. Kui emissioonide vähendamiseks mitte midagi ette ei võeta, on rohkem kui 75% tõenöosus, et globaalsed temperatuurid tõusevad järgmise 50 aasta jooksul ligi kolm kraadi.(3)

Kõrgemate temperatuuride kaasneb liustike sulamine, mis omakorda toob kaasa veetaseme tõusu igal pool maailmas. Mageveest koosnevate liustike sulaveed on miljonitele inimestele üle terve Maa ainukeseks joogivee allikaks. Igaaastane külmumine ja jäätumine on neile siiamaani piisava joogiveevaru taganud, kuid nüüd ähvardavad need liustikud jäädavalt sulada. See teeb praguse mageveenapi olukorra veelgi hullemaks. Need miljonid inimesed hakkavad siis endale uut kodu otsima, tekitades ümbritsevates riikides hulgaliselt immigratsiooniga seotud probleeme, sealhulgas suurenevad vägivald ning sanitatsiooniprobleemid, mis paratamatult tekivad suurte töötuse ning ülerahvastatuse puhul. Peamiselt hakkavad endale uut kodu otsime need miljonid inimesed, kes elavad Bangladeshis ning Hiina madalikel. Kõik see jääb liustike sulamisel vee alla. Juhul, kui temperatuurid tõusevad 5 C, on ohustatud paljud maailma suurlinnad, nende hulgas London, Shanghai, New York ning Hong Kong (4).

Gröönimaa ning Antarkita jäämassiivides peituvad hiiglaslikud mageveevarud, mille sulamise korral tõuseks veetase 68,8 meetri võrra. Oluline on sealjuures just see, et see jää on praegu merepinnast kõrgemal, andes suurema effekti veetaseme tõusule, kui seda annab vees olev jää (ehk Põhja - Jäämeri). Et see jää ära sulaks, ei ole palju vaja - juba praegu tuleb nii Gröönimaa kui ka Antartika küljest tükke lahti, mis vette kukuvad, ning aja jooksul seal sulavad. Praegu on need tükid väikesed, kuid kui midagi ette ei võeta, siis see protsess üha kiireneb muutudes kriitilise jäämassi kadudes peatamatuks.

Kliimamuutused toovad endaga kaasa ka tavapärase sademetemustri muutumise. Aafrikas, Saheli kõrbes, suri miljoneid nälga, sest vihmapilvede kurss oli muutunud ning nad sadasid maha hoopis mujal. Sademetemustri muutumine on ohuks terve maailma põllumajandusele. Stern Review kohasel on juba ühekraadise muutuse korral paljude regioonide põllumajandus löögi all. (4) Vähenenud sademed tekitavad paratamatult ka ulatuslikke metsapõlenguid, mis omakorda teevad olukorda veel hullemaks (Portigal, Hispaania, Austraalia ning California on nende poolest juba kurikuulsaks saanud). Samal ajal toob see kaasa suuremaid saake kõrgematel laiuskraadidel asuvates riikides. Kuid mis hinnaga? Teadlased on täheldanud, et üha enam troopilistele regioonidele omaseid putukaid ning ka haiguseid on levinud jõudsalt põhja poole. Malaaria ning teised ohtlikud haigused levivad koos temperatuuriga endistele külmadele aladele ning hakkavad seal edukalt hävitustööd tegema. Alles teatati uudistes, et Itaalial on taas hakata malaaria pärast muret hakata tundma. Tegelikkuses tähendaks soojemad ilmad Euroopale lühiajalist soojalaines, mis asenduks Golfi hoovuse seiskumisel jääajaga.

Soojemad ilmad merel tekitavad võimsamaid torme. Katrina oli midagi enneolematut, kuid see kõik võib korduda. Selle artikli kirjutamisel on Ameerika Ühendriike tabanud hävitav jäätorm, Euroopas on üks torm just vaibunud, olles tekitanud miljoneid eurosid kahju ning tappes vähemalt 40 inimest. Jaapan, Hiina ning Korea saavad iga aasta järjest rohkem tormihoiatusi, 2005. aastal said Atlandi ookenil tekkinud orkaanide nimed otsa, sest neid oli nii palju. Kahju ei ole ainult majanduslik, hävivad ju terved linnad ning elupiirkonnad. Tormid mõjutavad miljonite inimeste elu üle terve maailma.

Kõik see kokku on hävitav löök elusorganismide liigikusele. Looduskaitsjaid vaadatakse vahel küll altkulmu, kuid tegelikult kannatame me kõik teiste liikide väljasuremise korral. Looduses on väga tähtsal kohal loomade toiduahel - see on kett, mille ühe lüli katkemisel võib valla pääseda terve kaskaad sündmusi. Ühe konnaliigi väljasuremisel korral jäävad konnadest toitunud linnud ning roomajad ilma toiduta, samal ajal suureneb sääskede ning muude putukate arvukus, sest ei ole mitte kedagi, kes putukate juurdekasvu piiraks. Keegi ei ole kindel, kui palju erinevaid liike organisme Maal on, kuid arvatakse, et see langeb kuhugi 10 - 100 miljoni liigi vahele. Kuid kõigest kolmekraadise temperatuuritõusu puhul arvatakse kuni 50% maailma liikidest välja surevat. Lisaks sellele kahanevad ka inimestele uute ravimite ning materjalide eluslooduse baasil väljatöötamise võimalused.


Golfi hoovus

Mehhiko Lahes alguse saav Golfi hoovus koosneb soojast veest. Ta liigub mööda Ameerika Ühendriikide idarannikut Põhja poole ning teeb siis pöörde Euraasia mandri poole. Soojad veed soojenedavad ka õhutemperatuure, tehes nii Euroopa elamiseks väga sobivaks. Jää sulades Gröönimaal ning Põhja - Jäämeres tekib suur hulk värsket, külma vett, mis jahutab Golfi hoovuse soojad veemassid ning lõpuks seiskab selle. Ilma Golfi hoovuseta sarnaneks Põhja- ning Kesk - Euroopa kliima Siberi omale. Kuna Golfi hoovus on osake ülemaailsest hoovuste süsteemist, siis globaalsel skaalal on sellel etteaimamatud tagajärjed.

Kasvuhoonegaaside allikad

Suur osa kasvuhoonegaasidest tekib fossiilkütuste põletamisel. Iga aastaga suureneb nõudlus nafta järele keskmiselt 2 protsenti, seda eeskätt arenevate riikide toel. Suurenev nõudlus sunnib mitmeid riike vaatama teiste vahendite poole ning paljud riigid on kivisöe taas au sisse tõstnud. Samal ajal tõuseb nõudlus nii gaasi, põlevkivi kui ka kõikide teiste energiallikate järele. Üle maailma ehitatakse küll hiiglaslikke tuuleparke, kuid teiste võrreldes fossiilkütustega ei ole taastuvenergia edusammud siiamaani eriti suured olnud. Iga aasta muutuvad päikesepaneelid ja tuuleturbiinid küll tõhusamaks, kuid suurfirmad ning riigid on nende paigaldamist kas otseselt takistanud või siis tähelepanuta jätnud. Hea näide siinkohal on Eesti riigile kuuluv Eesti Energia, kes takistab uute tuuleparkide ehitust (5). Taanis on asjad aga vastupidi, seal on tuulenergia osakaal energiatoodangust juba 20%, mis on väga hea näitaja.

Väga suure hulga kasvuhoonegaase tekitab transport. Tänapäeval on inimestel rohkem autosid, kui eales varem. Olgugi, et nad on keskkonnasõbralikumad, kui vanad autod, on nende kogueffekt autode suure arvu tõttu siiski meeletu. Vesinikuautode turuletoomine venib, elektriautod korjati turult ära ning ainuke alternatiiv on kasutada hübriidautosid, mis saastavad rohkem loodust, kui nad konserveerida aitavad (Toyota Prius). Kõige parem lahendus on autosid vähem kasutada ning selle asemel eelistada ühistransporti, kuid see on riigi või kohaliku omavalitsuse kohustus, ning seega mitte väga edukalt lahendatud probleem. Samas on osad osariigid Ameerika Ühendriikides võtnud endale kohustuse keskkonnasäästlikust arendada, seda ka ühistranspordi vallas. Ameerika linnades vuravad ringi esimesed vesinikelementidel töötavad bussid, mis tulevikus võib olla täiesti tavaline. Ka Rootsi on osa oma bussipargist pannud sõitma biokütustel, olenemata sellest, et Rootsi tegelik eesmärk on saavutada energiasõltumatus teiste riikide suhtes.

Ligikaudu 20% süsihappegaasist, mis atmosfääri paisatakse, tekib metsade hävitamise tõttu. Hullumeelne vihmametsade hävitamine Amazonases, Aafrikas, Indoneesias ning mujal maailmas on korrumpeerunud valitsusametnike tõttu üha suuremaid ohvreid nõudev ettevõtmine. Hävib tuhandete inimeste elukeskkond, surevad välja tuhanded liigid ning muutuvad ka sademetemustrid. Vast kõige hullem asja juures on see, et lageraie või metsa maha põletamise korral (väga tavaline nähtus) ei ole vihmamets võimeline taastuma ning sellest saab kuiv ning kõle savann. Savannidest saab aga muutunud sademetemustri puhul väga kiiresti kõrb. (Väga hea ülevaate hävitatud vihmametsade ulatusest Amazonases annab see lehekülg.). Biokütuste tootmise sildi all hävitab Brasiilia iga aasta miljoneid ruutmeetreid vihmametsa. Puudest puhastatud pinnas on aga suhteliselt vilets, sest vihametsades on enamik toite- ning mineraalained puudes ning elusorganismides endas. Seega, kui need maha põletada või minema vedada, ei jää endisest lopsakast metsast alles mitte midagi. Tavaliselt aetakse puhastatud põllule kari või hakatakse seal soja kasvatama, kuid selline pinnas talub vaid umbes nelja aastat harimist ning muutub siis kõlbmatuks kõrbeks või savanniks. EL ning USA aitavad probleemile vaid kaasa - kahepeale kokku impordivad nad 49% Brasiilia soja, 41% Brasiilia loomaliha ning 78% Brasiilia puidu ekspordist. (6)

Põllumajanduse hävitav mõju loodusele on meile üha enam ja enam selgemaks saanud. Monokultuuride kasvatamine ning üha suurenev lihatarbimise kultuur aitab seda olukorda vaid hullemaks teha. Ühe uurimuse kohaselt kulub ühe tonni söödava liha toomiseks 10 kuni 20 korda rohkem energiat, kui kulub ühe tonni vilja tootmiseks, olenevalt viljast (7). Riikides, kus inimeste toidusedel koosneb peamisel taimsetest toitudest, kulub ühe inimese toitmiseks keskmiselt 7 korda vähem maad, kui seda kulub nendes riikides, kus toidusedel koosneb suures osas lihatoitudest.

Kuigi see loetelu võiks veel edasi minna mitu lehekülge tõmbaks ma viimase punktiga selle peatüki otsad ilusti kokku. Viimased olulised kasvuhoonegaaside tekitajad on hooned ning ehitised. Mõne linna öist pilti imetledes ei tule tavaliselt pähegi küsida mitmes nendest valgustatud kontoritest tegelikult töö käib. Ööseks ning pühadeks sissejäetud arvutid, valgustid ning küte tekitavad ka majanduslikku kahju. Eelmise aasta jõulude paiku sai Inglismaal ühes maakonnakontorid tööd spetsiaalne inimene, kes pidi pühadeks kõik arvutid välja lülitama, kusjuures rahaline kasu oli suurem, kui see palk, mis talle maksti.

Reaktsioon maailmas

Globaalne soojenemine ning sellega kaasnevad kliimamuutused on maailmas seinast seina vastutõttu leidnud. Liiga paljud riigid on probleemi teadvustanud, kuid ei tee sellega seoses midagi otsustavat. Stern Review kohasel võib globaalne soojenemine maailma SKP-d vähendada kuni 1% ulatuses, ja seda lähikümnenditel. Kyoto protokolli reaalne mõju on vägagi kaheldav, eriti kui allakirjutanute seast ei leia USA-d, kes on üks maailma suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. Taani, Hispaania, Suurbritannia ning Saksamaa oma eesrindlike tuuleenergiaparkidega näitavad ülejäänud maailmale head eeskuju. Kuid muidugi ei tohiks lootusi panna ainult energiatootmismeetodite parenemisele, oluline on ka tarbimise ning jäätmete vähendamine.

Lõpetuseks.

Ükskõik, mis teooriaga skeptikud ka välja ei tuleks, on maailma juhtivad teadlased sellel alal jõudnud üksmeelele, et globaalse soojenemise peapõhjus peitub inimtegevuses. Kindlasti mõjutavad globaalset soojenemist ka looduslikud ning Päikesel toimuvad protsessid, kuid nende osatähtsusust ei saa ületähtsustada - see oleks väga vastutustundetu nii meie planeedi kui ka järeltulevate inimpõlvede ees. Järgmises artikli kirjutan ma sellest, kuidas me kõik saame aidata probleemi lahendada.

Kristjan Velbri,
2007.

Samateemaline arutlus Silmaringi foorumis. Tule ka!


1.Climate Change 2001: Working Group I: The Scientific Basis
http://www.grida.no/climate/ipcc_tar/wg1/007.htm
2.Pilt "Süsihappegaasi sisaldus", tõlgitud.
Originaal: http://www.globalwarmingart.com/wiki/Image:Carbon_Dioxide_400kyr_Rev.png
3.At-a-glance: The Stern Review
http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/6098362.stm
4.Stern Review, Exectuvive Summary
Figure 2: Stabilisation levels and probability ranges for temperature increases
5."Tuulenergia", Kristjan Velbri. Lõik: Tuulenergia Eestis
http://maakond.blogspot.com/2006/12/tuuleenergia.html
6. National Geographic, jaanuar 2007, "The Last of Amazon"
7 "Connections: Canadian Lifestyle Choices and the Environment.”
A State of the Environment fact sheet. No 95-1 (Ottawa: Environment Canada, 1995), p. 7.
7. http://silmaring.pri.ee/viewtopic.php?t=114

Kommentaare ei ole: