Biokütused

Biokütused

Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. (1)

"Lageraie kütus"
Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust.

Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - sellisedi kütuseid nimetatakse CO2 neutraalseteks. Kuid see olukord võib olla väga petlik, eriti kui tootmine saavutab suured mastaabid nagu Brasiilias, kus võetakse kasvupinna laiendamiseks maha vihmametsi, mis ei taastu. Metsade langetamise on saavutanud juba 20% globaalsest CO2 emissioonist. (2) Lisaks sellele kannatab ka Maa biosfäär - hävinevad paljude liikide elukeskkonnad. Biokütuste tootmiseks kõige sobilikumad viljad kasvavad troopilistes regioonides, kus tuleb uute põldude jaoks puhastada teelt suur osa metsi. Brasiilia probleem ei ole nende probleem, see on ka meie probleem, eriti kui me otsustame hakata laiemalt tarbima biokütuseid, sest sellisel juhul hakkaks suur osa biokütustest meieni jõudma just Brasiiliast.

Põllumajandusepinna laienemine Indoneesias ähvardab atmosfääri paisata 50 miljardit tonni süsihappegaasi. Laiendustegevuse tagajärjel Amazonase vihmametsades võib kokkuvarisemiseni viia vihmasademete süsteemi, mis hoiab tervet regiooni niiskena. See võib viia Amazonase kuivamise ja lõpuks kõrbestumiseni, paisates atmosfääri veel 70 miljardit tonni CO2-te (3).
Kuna Amazonase vihmametsad toodavad suure osa sellest hapnikust mida me hingame, oleks loogiline samm hakata toetama Brasiilia valitsust rahaliselt, nagu trahvitakse neid, kes liiga palju saastavad. Idee, et me hakkame tulevikus vihmametsariikidele makse maksma, ei tundugi enam nii imelik.

Samuti kiputakse unustama, et biokütuse saamiseks on vaja biomassi töödelda, mis tähendab, et biokütused ei saa mitte mingil moel olla CO2 neutraalsed, sest töötlemise käigus kasutatakse fossiilkütuste abi.

Tarbimine
2005ndal aastal katsid biokütused ligi 15% maailma energia tarbimisest. Enamuse selles tarbisid ära arengumaad, kuid ka suured industriaalriigid nagu Soome ja Rootsi tarbisid energia saamiseks üle 15% biokütuseid. Kuid suurenev nõudlus suhkru ja palmiõli järele on hakanud nende hinda mõjutama. Suhru hind kahekordistus ja palmiõli hind tõusis ligi 15% ja seda kõigest eelmise aasta jooksul.

Tootmine Eestis
Olukord Eestis erineb suuresti olukorrast vihmametsades ja troopikas. Eestis on palju potensiaalset põllumajanduslikku pinda kasutuseta. Meil annaks biokütuseid toota ilma eriliste keskkonnakahjudeta, kuid lubades biokütuste tootmist ühele riigile ei saa seda ka teistele keelata. Selline olukord karjub rahvusvahelise koostöö järele. Minu nägemuse järgi tuleks lubada biokütuste tootmine ainult nendes piirkondades, kus see keskkonnale mõju ei avalda. Teiseks tuleks rahaliselt toetada neid riike ja piirkondi, kus asuvad vihmametsad, et neid mõtlematult maha ei raiutaks. Seni on toetust leidnud suhtumine, et võtad maha siis istuta uus, kusjuures hoolitsusele ei ole tähelepanu osutatud. Uue rajamine on alati raskem, kui vana säilitamine.

Kristjan Velbri
2006


1) http://en.wikipedia.org/wiki/Biofuel
2) http://www.msnbc.msn.com/id/6870856/
3) http://www.marklynas.org/wind/bloggin/305.html
Veel sellel teemal: http://www.biofuelwatch.org.uk/