II osa - Nafta ja Peak Oil. vead parandatud

Nafta ja fossiilkütused

"Kui võtta tänapäeva inimestelt ära fossiilkütused, siis meie tsivilisatsioon lõpetaks eksistentsi. Me kütame oma kodusid ja kontoreid fossiilkütustega, hoiame oma tehased käigus fossilkütustega. Meie autod ja muud transpordivahendid liiguvad fossilkütuste abil. Me valgustame oma linnu, suhtleme üle pikkade vahede ning kasvatame oma toitu fossilkütuste abiga. Ehitame oma maju materjalidest ning ravime oma haiguseid ravimitega, mis baseeruvad fossiilkütustel. Me hoiame oma asju plastkonteinerites ja kottides, toodame oma riided ja kodumasinad petrokemikaalidest."(1)

80% maailma energiavajadustest katavad fossiilsed kütused, kusjuures sellest on:
* 40% nafta
* 22% kivisüsi
* 23% maagaas

7% energiast saadakse hüdro- ja tuumaelektrijaamadest
1% energiast saadakse geotermilistest allikatest, päikesepaneelidest, tuulest, puidust ja prügist.(2)

Autode arv maailmas on ligi 520 miljonit 2001 aasta numbrite järgi (3) . Jaapani ja Ameerika autoturu kõrval on võimsalt esile kerkimas Hiina autoturg, kus tunamullu müüdi 5 miljonit uut autot, mis moodustas 50% Hiina autode koguarvust. (4) Prognooside kohaselt on Hiina teedel aastaks 2020 140 miljonit autot (5). Autode arv muu maailma teedelgi aina kasvab. Arvatakse, et aastaks 2010 on maailmas 1,2 miljardit autot. Maailma naftast kasutavad autod ära ühe kolmandiku.

Kahjuks ei leidnud ma spetsiifilisi andmeid terve maailma naftakasutuse kohta peale autode, niisiis pean piirduma Ameerika Ühendriikide poolt avalikustud andmetega. Nagu eelpoole mainitud, kasutavad autod ära ühe kolmandiku. USAs kasutab tööstus ära 23% naftast, kusjuures rohkem kui 25% sellest naftast kasutab ära keemiatööstus oma toorainena. Sellest toodavad nad kõike alates rohtudest ja hambaharjdest kuni televiisorite ja arvutiteni.(6) 6% naftast kasutatakse ära soojuse tootmiseks ja kõigest 4% nafta tarbimismahust Ameerika Ühendriikides kasutatakse elekrtienergia tootmiseks elektrijaamades. (7) Eelmisel aastal tarbiti terves maailmas kokku ligi 30 Gigabarrelit naftat, see teeb rohkem kui 80 miljonit barrelit naftat päevas.
Järgnev graafik illustreerib maailma naftakasutust ning selle prognoosi (8).



Peak Oil ehk naftatootmise tipppunkt

Peak oil, tuntud ka Hubbert's peak-ina, on Ameerika geofüüsik Marion King Hubberti 1956-ndal aastal loodud mudel, mille järgi maailma naftatootmine saavutab ühel päeval tipu. Sellest hetkest alates hakkab tootmine tagasipöördumatult langema. Seda mudelit saab rakendada ka üksikutele maardlatele. Tootmise tipuni on nafta maapõuest kättesaamine võrdlemisi lihtne ja odav, kuid peale tipu saavutamist muutub nafta kättesaamine raskemaks ja seeläbi ka kallimaks. Sellel teoorial ei ole mingit kindlat valemit, see baseerub (logaritmilisel) Hubberti kõveral, mis on ennast ajaloo jooksul väga hästi tõestanud. (9) 1971. aastal saavutati USAs naftatootmise tipp. Sellest ajast alates on Ameerika Ühendriikide tootlus vähenenud. Praeguseks on kolmest maailma suurimast naftamaardlast kaks saavutanud oma tipu ja nende tootlus väheneb iga päevaga (10). Ka Austraalia, Liibüa, Hiina, Suurbritannia, Nigeeria, Kanada, Saksamaa, Norra ja Prantsusmaa on juba tipu saavutanud (12).

Nafta ei saa selle tõttu mitte otsa, teda saab olema ebapiisavates kogustes. Väga hea näide selle kõrval on inimkeha, mis koosneb 70% ulatuses veest. 80 kilo kaaluv mees sisaldab endas 56 kilo vett, kuid tema tapmiseks piisab kõigest 4-6 liitri vee kaotamisest. Samamoodi piisab ka meie majanduse kokku varisemiseks kõigest 10-15% väiksematest naftatoodangutest. Tänapäeval, kui nõudlus suureneb kiiremini kui tootmine suudab sammu pidada, on hinnad kerkinud ennenägematutesse kõrgustesse. Nafta tipu puhul tõuseks need hinnad aga veel - nii kaua kuni tootmine ja nõudlus tasakaalus on. Tootmine on praegu tarbimisest vaid 2 miljonit barrelit päevas suurem, 84 miljonilise päevase tarbimise juures ei ole see aga eriti märkimisväärne, arvestades, et maailmas kasvab nafta tarbimine iga aasta keskmiselt 2%.

Küsimus ei ole isegi enam kas vaid pigem millal. Mitmes riigis üle maailma on tipp juba saavutatud. Saudi Araabia kohta puuduvad adekvaatsed hinnangud aga üleüldse, sest kuigi nad on müünud ära suure osa oma naftast, väidavad nad jätkuvalt iga aasta, et nende reservid on sama suured kui eelnevatel aastatel. Mõned teadlased, nagu näiteks Kenneth S. Deffeyes, väidavad, et naftatootmine on oma tipu juba saavutanud. Teised aga on kindlad, et see saavutatakse lähima 10 kuni 50 aasta jooksul.

1973. aasta naftakriis

1973nda aasta oktoobris otsustasid OAPEC, Süüria ja Egiptus peatada nafta eksportimise Yom Kippuri sõjas Iisraeli toetavatesse riikidesse. Sinna hulka kuulusid ka USA ja tema liitlased Lääne - Euroopas. Enne mainitud embargot oli USA harjunud odava ja küllaldase naftaga, kes oma 6 protsendilise populatsiooniga maailma arvestuses, tarbis koguni 33% maailmas toodetavast naftast. Embargo tagajärjed olid kiired ja ulatuslikud. Nafta hind maailmaturul tõusis 1974ndal aastal neljakordseks, mis tõi kaasa majanduslanguse nii Ameerikas kui ka Euroopas. Tehased, koolid ja muud asutused suleti, et vähendada naftakasutust. New Yorgi börsil noteeritud kompaniid kaotasid kuue nädala jooksul 97 miljardit dollarit oma väärtusest. Esimest korda peale II maailmasõda kannatasid Ameerika Ühendriigid kütusepuuduse käes. Ameerika naftaimport Araabiast kuivas kokku 1,2 miljoni barreli pealt päevas 19 000-de barrelini. Ameerikas tekkis selle tagajärjel suur tööpuudus. Embargo tõsteti 1974. aasta märtsikuus, kuid selle järelmõjud ulatusid kümnendi lõpuni. (11)

Kuigi see kriis kestis kõigest natukene alla aasta aja olid selle mõjud tunda ka viis ja rohkemgi aastaid hiljem. Kui sarnane asi juhtuks tänapäeval oleks tagajärjed kindlasti kaugeleulatavamad. Kuid see oli kõigest ajutine katkestus. Naftatootmise tipu korral on situatsioon aga märkimisväärselt hullem ning ka tagajärjed oleks permanentsed. Esimesena kukuks kokku meie põllumajandus ja seejärel terve majandussüsteem. Just põllumajandus ongi see, mis teeb võimalikuks kõik muud majandamised. Põllumajanduse alt vabanenud inimesed vajasid töökohti ja nii tekkisidki manufaktuurid ja muud tootmisega seotud ettevõtted. Mida rohkem hakati kasutama naftat - masinaid, väetisi ja pestitsiide - seda suuremaks muutus ka saagikus. Seeläbi on lihtne näha, miks põllumajandus nii habras on. Majanduse kokku kukkumine tooks endaga kaasa ka suuri protestilaineid üle kogu maailma. Samal ajal tekiks inimestel puudust toidust, hügieenitarvetest ja ravimitest. Suur osa populatsioonist sureks puudulike elutingimuste tõttu kas nälga või haigustesse. Sellised muutused ei leia muidugi aset üleöö, muutuste kiirus on riigiti kahtlemata erinev, sõltuvalt sellest, kui suured on mingi kindla riigi naftavarud.

Reservid

Nafta on maailmas väga ebaühtlaselt jaotunud maavara. Olemasolevad reservid on aga küsitavad, sest Saudi Araabia ja teised OPECi liikmed manipuleerivad naftareservide numbritega. Järgnev graafik illustreerib väga hästi seda, kuidas OPECi liikmed suurendasid oma paberitel seisvaid reserve, samal ajal kui OPECisse mittekuuluvad riigid panid paberile tegeliku olukorra.


Eraldi tähelepanu väärib veel see, et samal ajal kui teiste riikide reservid on tarbimise arvelt pidevalt kahanenud, mis on ka loogiline, siis näiteks Saudi Araabia reservide suurus on pidevalt samaks jäänud. Muidugi korrigeeritakse reservide suuruseid uute maardlate leidmise puhul, kuid Saudi Araavia numbrid on ilmselge liialdus. Ameerika Ühendriikde Geoloogilise Uuringu järgi on maailmas alles umbes 1000 gigabarrelit nafta, mis tarbitakse kõigi eelduste kohaselt ära järgmise 50 aasta jooksul.(13) Kuid need numbrid võivad olla eksitavad just OPECi liikmete ebarealistlike numbrite tõttu. Kõigele sellele vaatamata on kindel, et naftatootmine saavutab lähiajaloo jooksul oma tipu. Küsimus on vaid selles, millal see juhtub.


Kuidas sellist situatsiooni ära hoida ja millised on alternatiivid? Sellest kirjutan ma järgmine kord.

Kristjan Velbri.
2006




1. Jeremy Rifkin "The Hydrogen Economy" lk.64
2. sama. lk. 66
3. http://www.earth-policy.org/Alerts/Alert12.htm
4. http://www.economist.com/business/displaystory.cfm?story_id=4032842
5. http://www.chinadaily.com.cn/english/doc/2004-09/04/content_371641.htm
6. James J. MacKenzie "Oil as a finite resource: When is global production likely to peak?"
7. sama
8. Energy Information Administration, International Energy Outlook 2006
9. http://en.wikipedia.org/wiki/Hubbert_peak
10. Cantarell: http://www.eluniversal.com.mx/miami/vi_16934.html , Burgan: http://www.energybulletin.net/10878.html
11. http://en.wikipedia.org/wiki/1973_energy_crisis
12. http://abc.net.au/4corners/special_eds/20060710/default_full.htm
13. http://en.wikipedia.org/wiki/Oil_reserves)