10. oktoober, 2006. Lisasin viited algallikatele.
Sissejuhatus
Nagu te kõik ilmselt juba teate, on meie tänapäeva ühiskond väga suures osas sõltuv fossilkütustest, mille üha kasvavad hinnad muudavad nad tulevikus majanduslikult ebaotstarbekaks. Nafta nagu ka kõigi muude toodete hinna määrab ära pakkumise ja nõudluse tasakaal. Kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis hinnad tõusevad. Kui turul on aga rohkem kaupa kui ostjaid, siis hinnad langevad. Just suurenev nõudlus ja vähenevad varud ongi need põhjused, mis naftahinda üles kruvivad. Muidugi võib siin veel süüdisatada "spekuleerijaid", kes kauplevad naftaga ja viivad selle hinda üles ilma tegeliku vajaduseta. Kuid see oleks väga kitsarinnaline ja kommusnistlik lähenemine asjale. Suur osa inimestest tegelebki millegi müümise ja ostmisega. "Spekuleerija" vastu tunnevad paljud miskipärast sisemist ängistust ja viha, kuid samas tegelevad sarnase tegevusega ka kingakauplused ja toidupoed - nad lisavad oma preemia hinnale, mille lõpptarbija kinni peab maksma.
Kuni fossiilkütuste hinnad ei ole jõudnud piisavalt kõrgele, ei ole uute kütuste arendamine majanduslikult mõtekas. Kuid viimasel ajal on hakatud uurima paljusid alternatiivseid kütuseid. Nagu tehnoloogiatega ikka, on paljud neist alguses kallid, nagu näiteks hübriidautod ja vesinikmootorid. Kuid enne teeme tutvust sellega, kuidas me üldse fossiilkütustest sõltuvusse sattusime.
Ajalugu
Paaniline fossiilkütuste tarbimine sai alguse industriaalajastul, kui vabrikutesse ilmusid suured masinad, mis vajasid ka palju energiat. 1700ndatel hakkas Inglismaal kivisüsi eemale tõrjuma puitu, mille hind oli lageraie tõttu väga kõrgele kerkinud. Puitu kasutati laevade, majade, masinate, mööbli ja veel palju muu ehitamiseks. Seda kasutati ka kütteks ja suurenev populatsioon seda vajas üha rohkem, mis viis selle hinnad lakke. XIX sajandi keskpaigaks oli ka enamus Euroopast kivisöele üle läinud (1). Kuid kivisüsi oli väga räpane ja tingimused kaevandustes olid kohutavad. Kivisüsi kaalus palju ja selle transport oli samuti vaevaline, ilmselt tuli sellest ka selle eestikeelne nimi kivisüsi (raske). XIX sajandi lõpul oli London pidevalt suttu mattunud - kivisüsi kasutasid nii vabrikud, rongid kui ka eramud ja korterid.
Nagu ka kivisüsi, on nafta mööda ilma ebavõrdselt laiali jaotunud. Inglismaa edu industriaalajastul põhineb suuresti piisavatel kivisöe varudel. Ameerika Ühendriikides oli edu võtmeks nafta. Kuigi USA ei ole tänapäeval enam kellegi silmis naftagigant, selles staatuses on hoopis Araabia riigid, oli ta seda eelmise sajandi esimesed 70 aastat. Rahvaste arengus on alati tähtsat rolli mänginud ressursside kättesaadavus. Naftatooteid hakati esimesena kasutama Ameerika kodusõja ajal määrdeainena masinates, valgustitena lampides (petrooleum) ja tärpentiini aseainena sõjaväes. Sealt edasi leiti naftale laialdaselt kasutusalasid samal ajal kivisüsi välja tõrjudes. Need üksikud, kes taipasid milliseid võimalusi ja kasumeid kätkeb endas terve tootmistsükli omandamine, said väga rikkaks. Kui nafta avastamine, puurimine, rafineerimine (ehk ümbertöötlemine vajalikeks aineteks nagu bensiin, diisel, kerosiin jne), laiali vedamine ning jaemüük oli koondatud ühe katuse alla, oli firmal võim terve tootmistsükli ja seega ka hinna üle.
Henry Fordi leiutatud tootmisliin muutis autode tootmise palju kiiremaks ja odavamaks. Autotööstus hakkas kasvama tohutu kiirusega, bensiinijaamu avati peaaegu iga nädal (2). 1916nda aasta 3,4-st miljonist autost oli neljateistkümne aastaga saanud 23,1 miljonit (3). Auto andis vabadusetunde, mida inimestel enne ei olnud. Auto pakkus võimalust põgeneda linnast ja tunnetada kiirust, mis on inimestele alati meeldinud. Hakati tootma ka traktoreid, mis võimaldas tõsta põllumajanduslikku tootdangut - nüüd sai töö kiiremini tehtud ning farmer võis oma haritavat maad suurendada. Suurenev nõudlus kõiksugu kaupade järele tekitas ühe suurema nõudluse nafta ja sellel põhinevate toodete järele. Majanduslik toodang suurenes ja elu läks järjest paremaks. Sellele kõigele järgnes krahh, mis tõi inimesed taas mõistusele - elu oli läinud nii heaks, et tekkis kaupade üleküllus, mis viis majanduse kokkukukkumiseni 1920ndate lõpus. See ei olnud muidugi selle languse ainus põhjus. (4)
Tänapäeval kasutatakse nafta peaaegu igas eluvaldkonnas. Naftast toodetakse peale kütuste ka kõiksugu plaste ja plastmassi-taolisi materjale, kosmeetikat, pestitsiide, väetisi, kodukeemiat jpm. Võib öelda, et me oleme naftast sõltuvuses. Kui vaadata enda ümber toas ringi, siis leiate kindlasti mitu eset, mis põhineb naftal või on valmistatud seda energiaallikana kasutades. Tänu naftale on meie põllusaadused piisavalt rikkalikud, et ära toita seda hiiglaslikku inimmassi meie planeedil. Päris arvestatavad hulgad piinlevad küll nälja käes, kuid toitu on tegelikult piisavalt, see on lihtsalt vales kohas. Ameerikas rändab toit keskmiselt 1500 (sic!) miili enne, kui ta lõpptarbijani jõuab. Kanadas on see arv 5000 miili. Ega Euroopaski asjad paremaid ei ole.
Kõik meie igapäevased toimetused on mingil määral seotud naftaga, tahame me seda või mitte. Sellega lõpeb sissejuhatus, järgmisena ilmub artikkel fossilkütuste kohta tänapäeval ehk mis meid tulevikus ees ootab.
Kristjan Velbri.
2006.
1 - Jeremy Rifkin "Entropy" 1980 lk.89
2 - Robert O. Anderson "Fundamentals of the Petroleum Industry" 1984, lk.22
3 - Daniel Yergin "The Prize" 1991 lk.208
4 - http://en.wikipedia.org/wiki/Great_depression
pühapäev, Oktoober 08, 2006
Telli:
Postita kommentaarid (Atom)

0 kommentaarid:
Postitage kommentaar